Pärast kuut vastsündinu sessiooni, kus pildistasin poisse, oli väga suur rõõm jälle roosad asjad välja otsida. :) Helis tuli oma perega pildistama Jõhvist. Tore, et ka kaugemalt minu juurde jõutakse!

















Pärast kuut vastsündinu sessiooni, kus pildistasin poisse, oli väga suur rõõm jälle roosad asjad välja otsida. :) Helis tuli oma perega pildistama Jõhvist. Tore, et ka kaugemalt minu juurde jõutakse!
Enamasti tulevad vanemad pildistama küllaltki vähese ettevalmistusega. Ja see ongi täiesti normaalne - nende maailm on just totaalselt muutunud ja ilmselt keerlevad kõik mõtted ainult uue pereliikme ümber. Seda põnevam minu jaoks on see, kui sekka juhtub ka selliseid pereemasid, kes on pildistamise peale väga põhjalikult mõelnud. Lausa nii põhjalikult, et ajastavad pildistamisajaks ka vastkoorunud tibud. :) Kuna Ekke sündis lihavõttepühade ajal, siis oli tibude teema nii tore tema vastsündinu sessiooni peamiseks suunaks võtta.
Taas kord väga tore tutvus sõlmitud. :) Jään põnevusega pisikese sündi ootama.
Kuna pisike Richard Sebastian oli pildistamise ajaks juba üle kahe nädala vana, oli meil väike hirm, et äkki magavaid pilte ei saagi. Võta näpust - sai küll. Ta oli isegi nõus Issi välja valitud ämbris meie rõõmuks väikese uinaku tegema. :)
Lihtsalt nii tore on oma heade tuttavate peresid kasvamas näha. Kuidas senisest pesamunast saab suur õde ja vanemad harjuvad jälle 100% olema ühe pisikese uhiuue inimese päralt...
See fotosessioon puudutas mind väga sügavalt, sest kaotasin enda isa lapsena autoõnnetuses. Kui kuulsin nende õnnetusest, siis ma isegi ei osanud kuidagi reageerida. Esialgu otsustasid nad sessiooni hoopis ära jätta. Seda suurem oli mu üllatus, kui nad siiski täies koosseisus pildistama tulid. Ehk siis lõpp hea, kõik hea! :)
Tore on pildistada inimesi, kes ennast kaamera ees hästi tunnevad. :) See kohe paistab.
See sessioon oli mõnusalt minevikku vaatav. Kaasas oli issi vana mängukallur, mille loomulikult lausa pidime pildile saama. Kevin oli toredasti nõus meid selles osas aitama. :) Ja väga põnev oli kohtuda mõlema värske vanaema vanaisaga, kellest ühed nägid oma lapselast päris esimest korda just siin stuudios.
Mul oli suur rõõm jäädvustada ka Arleni ootuse aega. Seda toredam oli temaga lõpuks silmast silma kohtuda. :)
Vahel on vanematel väga selge arusaam, milliseid fotosid nad sessioonilt ootavad. Nii tore, kui neid ideid ka minuga jagatakse. Siis on kõige kindlam, et saadakse just sellised fotod, mis endale kõige südamelähedasemad on.
Kuna Arleni vanemad on otsustanud minu Beebiplaani valida, näeme neid (minu suureks rõõmuks) veel ja veel.
Tihti fotosessiooni alguses kliendid ütlevad, et nad pole üldse fotogeenilised. Ma täiesti mõistan seda. Ilmselt nad mõtlevad selle all, et neist tehtud pildid pole mitte alati sellised nagu nad ise ootaksid...Minu arvates on küll fotogeenilisus hoopis see, kui inimene suudab sekundiks unustada, et ta on kaamera ees ja naeratada just MULLE. Ma enda arvates terve fotosessioon sellega tegelengi, et üritan inimesi kaamerat unustama panna. :)
Kätlyni puhul meeldiski mulle tohutult see, et need naratused tulid nii loomulikud ja siirad. Nagu need oleksidki päriselt minule mõeldud. :)
Jumestus ja soeng: Kaili Nagel (Facebooki leht - Kaili Make Up)
Laureeni perega kohtusime tema ootuse ajal lausa kaks korda. Nii et nagu ta ema mulle kirjutas, tundus nagu oleksime juba vanad tuttavad.
Laureen pidi siia ilma tulema veidi varem, kui kõigil plaanis oli. Nii et meie kaua oodatud vastsündinu pildistamine lükkus selle tõttu päris pikalt edasi. Seepärast olin ka üsna kindel, et temast enam poseeritud vastündinu pilte ei saa. Aga võta näpust. :) Saime küll! Eks ilmselt mängis selles rolli ka see, et pildistamise hetkel oli ta veel täiesti tavalise vastsündinu mõõtu (kuigi oli loomulikult enda sünnikaaluga võrreldes tohutult kasvanud).
Lisan siia ka mõned fotod Laureeni ootusest
Vahel juhtub, et vanemad otsustavad vastsündinu pildistamise kasuks alles pärast beebi sündi. Kui mul ajaliselt vähegi võimalik on, siis püüan loomulikult ka lühikese etteteatamisega vastsündinu pildistamiseks aja leida. Nad on ju niiiiiii pisipisikesed ainult üks kord elus ja ei tahaks kuidagi seda toredat aega ilma jäädvustamata mööda lasta.
Kevin oli selgelt juba päris suur poiss. Teadis hästi, mis talle sobib ja mis mitte. Mingit ruumi ülekütmist ta ei vajanud vaid oli ise üks paras radikas. :) Ja jagas väga lahkelt naeratusi siia ja sinna. Ühesõnaga üks ütlemata tore beebi.